Elina Maarja Suitso, Tiit Tammaru, Kadi Kalm ja Kadri Leetmaa Tartu Ülikooli rände-ja linnauuringute keskusest ning Allan Puur Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudist uurisid, kuidas kandub elukohapõhine ebavõrdsus põlvkonniti edasi Eestis kui ühiskonnas, mis on viimaste aastakümnete jooksul läbi teinud ulatuslikud muutused.
Tuginedes Eesti loendus- ja registriandmetele aastatest 1989–2020, jälgib uuring inimeste eluasemekarjääre täiskasvanueas ning seob need lapsepõlve elukeskkonna, vanemate ja partneri taustaga. Analüüs keskendub sellele, millise sotsiaalmajandusliku staatusega naabruskondades inimesed hilisemas elus elavad.
Tulemused näitavad selget põlvkondadevahelist elukoha-naabruskonna kajaefekti: hoolimata ühiskondlikest murrangutest on inimeste hilisem elukoht seotud nende lapsepõlve elukeskkonna ja vanemate käekäiguga. Kõrvuti vanemate mõjuga suurendavad paremasse naabruskonda jõudmise tõenäosust ka individuaalsed saavutused ning partneri taust.
Kokkuvõttes rõhutab uuring põlvkondadevahelise ruumilise ebavõrdsuse püsivat ja universaalset olemust ning lapsepõlve elukohatingimuste pikaajalist mõju tulevastele elukohavalikutele.
Rahvusvahelised põlvkondadevahelise eluaseme-ebavõrdsuse uuringud kinnitavad üldiselt vanemate erinevat tüüpi kapitalide ja eluasemepraktikate mõju laste eluasemekarjäärile täiskasvanueas. Varem ei ole aga vaadeldud elukoha-ebavõrdsuse edasikandumist üle suurte ühiskondlike murrangute. Uuring valmis kahe Eesti teaduse tippkeskuse koostöös: Heaoluteaduste tippkeskus EstWell ja Energiatõhususe tippkeskus ENER
Loe täpsemalt artiklist: https://doi.org/10.1080/02673037.2026.2617580
