Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring loob teaduspõhise aluse Eesti ruumilise arengu suunamiseks kuni aastani 2050. Uuring käsitleb nelja võimalikku arengustsenaariumit ning näitab, et senine rahvastiku ja töökohtade koondumine Tallinna süvendab demograafilisi ja majanduslikke probleeme mujal Eestis. Tasakaalustatud arenguks on vaja vähemalt kümmet majanduslikult tugevat vedurlinna üle Eesti, mis tagaksid töökohtade ja teenuste parema kättesaadavuse. Oluliseks peetakse asustuse kompaktset arengut, valglinnastumise pidurdamist, kvaliteetse elukeskkonna loomist ning noorte tagasirände toetamist. Kompaktsem asustus aitab vähendada keskkonnamõju, liikumiskulusid ja avaliku sektori kulutusi ning toetab Eesti kestlikku ja regionaalselt tasakaalustatud arengut.
Uuringu põhisõnumid
Senine maakasutusmuster ja trendide jätkumine ei ole kestlik ega regionaalselt tasakaalus. Üleriigilise planeeringu koostamisel on vajalik kaalutleda alternatiivseid asustuse arengu stsenaariume – nende mõju ja teostatavust.
Asustuse tasakaalustatud arengu tagavad vähemalt kümme majanduslikult tugeval järjel ja ühtlaselt üle Eesti paiknevat vedurlinna, mis pakuvad töökohti ja olulisemaid kõrgemat järku teenuseid (kolmanda taseme õppeasutused, teatrid) nii enda kui ümbritsevate piirkondade elanikele.
Asustuse arengu nelja tulevikustsenaariumi võrdlus näitab, et riigi majandusele parim arengutee on pealinnaregiooni kõrval oluliselt Eesti konkurentsivõimesse panustavad Tartu, Pärnu ja Ida-Virumaa linnapiirkonnad.
Tasakaalustatumat arengut toetab selgem piirkondlik rollijaotus: rahvusvahelised, regionaalsed, piirkondlikud linnad ja neid toetavad väikekeskused ja maapiirkonnad.
Noorte elukoha-eelistuste realiseerumine tooks kaasa noorte ühtlasema paiknemise üle Eesti erinevates elukeskkondades.
Oluline on tegutseda võimalikult kiiresti, sest mida ulatuslikumaks kujuneb elanike koondumine pealinna, seda keerulisem on tagada teiste Eesti piirkondade demograafiliselt ja majanduslikult jätkusuutlikku arengut. Sisemine demograafiline taastevõime on ainult Tallinnal ja Tartul. Enamikul Eesti asustusest sisemine taastevõime puudub ja rahvastikku on võimalik kasvule suunata ainult rände teel.
Parimat kestlikku arenguteed pakub ruumiliselt kompaktne asustus, mis aitab tagada parema ühenduse vedurlinnadega ning seeläbi nii töökohtade kui teenuste parema kättesaadavuse kõikjal Eestis.
Kasvavatele ja kahanevatele asulatele on vajalikud ruumilised sekkumised, mis toetavad nii nende kompaktset arengut kui kvaliteetse elukeskkonna loomist.
Uuringumeeskond
Tuumikmeeskond
Rahvastikuteadlane: Tiit Tammaru
Inimgeograafid: Anneli Kährik ja Veiko Sepp
Arhitektid: Andres Ojari ja Toomas Tammis
Sotsioloog: Ann Ideon
Geoinformaatikud: Anto Aasa, Kadi Kalm ja Jaanus Padrik
Ruumilise keskkonna planeerijad: Pille Metspalu ja Ann Ideon
Täiendavad liikmed
Arhitektid: Raul Kalvo, Renee Puusepp
Liikuvuseksperdid: Andres Sevtšuk, Frank Witlox
Rahvastikuteadlane: Allan Puur
Inimgeograaf: Kadri Leetmaa
Rahvastiku ja geoinformaatika ekspert: Terje Trasberg
Regionaalarengu eksperdid: Rivo Noorkõiv
Projekti kaasjuht: Kaidi Nõmmela
Ekspertrühm
Majandusteadlased: Tea Danilov ja Uku Varblane
Kestliku arengu ja kliimapoliitika eksperdid: Helen Sooväli-Sepping ja Antti Roose
Liikuvusekspert: Age Poom
